teisipäev, 21. oktoober 2014

Edu paine

Oled Sa tundnud mõnikord, et Sind kurnab edu paine? Edu paineks nimetan ma sellist tundmust, et ma pean olema kangesti edukas, aga ma ei ole mitte kunagi piisavalt... Et mul peaks olema hea ja tasuv töökoht või veel parem ja tasuvam. Et ma oleksin oma erialal tunnustatud ja edukas. Et ma peaks olema õnnelikus paarisuhtes. Et ma saaksin elada teatud materiaalsel elustandardil ja mul oleks ühiskondlik staatus. Et mul oleks rõõmus ja terve pere ja mu lapsed oleksid edukad. Et ma oleksin ise rõõmus ja terve ning kogu oma olemises lihtsalt edukas. Et ka teised näeksid, et ma olen edukas ja õnnelik.

Tegelikult on need kõik ju toredad asjad, mida kogeda, ja ma soovin südamest, et me kõik võiksime neid oma elus tunda. Aga oled Sa vahel tajunud, et see suur edupüüdlus hakkab Sind painama? Tekib selline tunne, et ma ei ole piisavalt ja teised kõik minu ümber on õnnelikumad, rahulolevamad ning oma tegemistes edukamad. Teistel läheb justkui paremini. Neil on suurem sissetulek ja nad saavad võimaldada seeläbi asju või kogemusi, millest minagi olen unistanud. Neil on terviklikum pere või paremal positsioonil töökoht. Mis iganes Sulle on oluline ja millest Sina oled unistanud, et teistel on seda justkui rohkem ja Sina ei jõua kuidagi järele.

Võib-olla et see on minu praegune iga (lähenen kolmekümnele), mis on pannud mind sellel teemal mõtisklema. Meil kõigil on unistused, mida me tahame saavutada teatud vanuseks. Minul on olnud unistused ja ettekujutused endast 30-aastasena. Ma olen tahtnud kõike seda, millest eespool kirjutasin, ja olla väga edukas. Mul ei ole praegu kõike seda. Ma vaatan unistusi ja kujutelmi, mis mul olid endast 10 aastat tagasi, ja ma naeran. Kõik ei läinud üldsegi nii, nagu ma tahtsin...vaid veel paremini!

Mis siis, kui edu võib tähendada hoopis midagi muud? Praegu ma tunnen, et olen edukas siis, kui ma suudan olla rahus iseendaga. Ma ei kritiseeri ega tee ennast maha. Ma võin loota iseenda täielikule toetusele ja ühegi tingimuseta armastusele, mis iganes olukorras ma olen. Ma ei pea tundma ennast halvasti sellepärast, kuidas ma päriselt oma tõelises loomulikus olemises olen või kuidas ma välja näen, kuidas ma teistele paistan. Mul on rahulik ja hea olla iseendaga. Ma suudan hoida oma sisemist rahu ka keset välist tormi. Ma teen seda, mis mulle meeldib, armastusega. Ma suudan üha enam võtta inimesi enda ümber sellistena, nagu nad on, ilma kritiseerimata, ja anda neile armastust. Ma olen õnnelik, et saan hommikuti ärgata oma kehas, et tuleb üks ilus päev. Ma tunnen, et olen tõeliselt väärt kõike seda head ja imelist, mida elu võib pakkuda, ja usaldan, et see jõuab minuni just siis, kui on õige aeg. Kümme aastat tagasi poleks ma osanud uneski näha, et pean sellist asja eduks.

Mis siis, kui edu võib olla hoopis midagi muud, kui Sa oled ette kujutanud? Mis siis, kui edu võib olla rahuseisund, tunne, et Sa oled piisav ja armastatud just sellisena, nagu Sa praegu oled? Alati täiesti piisav ja täielikult armastatud. Mis siis, kui Sina ise võid endale sellist edu nüüd kohe pakkuda, ja mitte keegi ei saa kunagi seda Sinult ära võtta? Ja mis siis, kui see edu on olemas, juba praegu, Sinu südames, ainult et Sa pole märganud?

~Nele

2 kommentaari:

  1. See on teine postitus, mida ma sinu sulest loen, ja teine kord, kui tunnen, et sa oleksid justkui minu peas sobramas käinud. Kahjuks ei ole ma veel päris selle uue eduni jõudnud. Kogen vahel tagasilööke. Ja vahepeal on hirm. Aga sellega olen nõus, et lahendus ei ole mitte lõputu jooksmine kättesaamatu edu poole (sest kunagi ei saa ju niikuinii piisavalt olla), vaid pigem edu ümberdefineerimine. Edu kogemine nüüd ja praegu. Aitäh!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh kaasa mõtlemast, Hanna. Võtsid minu mõtte nii ilusti ühe lausega kokku.

      Kustuta