kolmapäev, 29. oktoober 2014

Kõige olulisem suhe minu elus

See on väga aus jutt. Ma palun, et Sa oled seda lugedes enda vastu aus. Võib-olla see lugu ei puuduta Sind, võib-olla on Sinuga teisiti, aga ehk tunned ennast siin ära.

Oli aeg, kui ma arvasin, et minu suhe iseendaga on hea, et ma meeldin endale ja olen endaga üldjoontes rahul. Kui saabusid minu jaoks raskemad ajad, siis avastasin, et tegelikult on mu suhe iseendaga liikunud kogu aeg ainult rahul-pole rahul skaalal. Kord ühte ja siis teistpidi - olen tubli, ei ole tubli. Minu tunded iseenda vastu olid järgmised: kui midagi õnnestus ja olin endaga rahul, siis tundsin uhkust enda üle. Kui ei õnnestunud või olin rahulolematu, siis tundsin häbi ja süütunnet ning kritiseerisin ennast. Niimoodi on ka võimalik elada ja ma isegi mitte ei märganud, et mu suhtumine iseendasse hüppas ühest skaala otsast teise ja oli täiesti sõltuv sellest, kuidas mingites olukordades hakkama sain, endale või teistele tundusin. Keeruliseks muutus asi siis, kui minu elus oli periood, mil ma vajasin väga enda toetust...ja selle koha peal oli tühjus. Ma ei olnud millegi eriliselt heaga hakkama saanud, pigem vastupidi, mul ei olnud põhjust enda üle uhke olla, ja ma avastasin, et selle koha peal, kust lootsin leida toetust, oli ainult hukkamõist ja kriitika.

Milline on Sinu suhe iseendaga? Palun kujuta endale korraks ette või taaselusta peas üks olukord oma elust, kus oled olnud haledamast haledamas seisus, kõige hullemas või keerulisemas Sinu jaoks. Mis iganes see oli: kas Sa tundsid ennast täiesti läbikukkununa, jäeti Sind maha või olid Sa haige ja abitu. Või tundsid, et Sa pole piisavalt hea ema või isa, piisavalt tubli laps oma vanematele. Võib-olla Sa tegid enda meelest mõne suure vea või kellelegi väga haiget. Võib-olla ei suutnud Sa enda eest seista või värisesid hirmust millegi ees. Või tundsid lihtsalt mingis osas ennast ebapiisavana: ei ole piisavalt ilus, piisavalt tark, piisavalt enesekindel või osav. Mis iganes olukord see oli, haledamast haledam Sinu elus, kas Sa suutsid selles olukorras endale toeks olla? Kas Sa lubasid endal olla täpselt selline, nagu sellel hetkel olid? Kas Sa suutsid ennast sellel hetkel täielikult vastu võtta ja anda endale armastust? Kogu oma südamega. Nii palju armastust, kui sellele, keda Sa oma elus kõige enam armastad, ilma ühegi tingimuseta, olgu see siis Sinu elukaaslane, pereliige, laps, lemmikloom või keegi teine. Suutsid Sa selles olukorras anda iseendale nii palju armastust, kui Sa annad oma kõige kallimatele? Ja kas Sa suudaksid seda praegu, kui see olukord korduks?

Võib-olla Sa mõtled praegu, miks ma üldse sellest kirjutan. Mina olen olnud selles haledamast haledamas olukorras, suutmata ennast absoluutselt toetada. Ja ma olen olnud ka sellises abitus, valusas ja enda meelest täiesti läbikukkunud seisus, ning suutnud ennast täielikult vastu võtta, ilma ühegi tingimuse või nõudmiseta, vaid lihtsalt andes endale armastust. See erinevus on tohutu. Pole palju öeldud, et enda tingimusteta vastuvõtmine on nagu käiguvahetus. Mis on seni tundunud võimatu või kättesaamatu, muutub nüüd võimalikuks ja kättesaadavaks, jõuab peaaegu et iseenesest Sinuni. Imed hakkavad juhtuma. See on midagi sellist, et kui Sina ennast toetad, siis toetab Sind terve maailm.

Tegelikult on neid põhjuseid palju, miks on oluline endale armastust anda. Ja need on paljuski täiesti käegakatsutavad põhjused meie elus, kus hakkavad toimuma käegakatsutavad muutused. Kunagi ma kirjutan sellest lähemalt, ühes teises loos. Kõige olulisem neist on aga minu meelest see: ainult Sina saad anda endale armastust, hellust, toetust igas olukorras, nii et seda ei saa keegi Sinult ära võtta, nii et see tugi on Sinuga, sõltumata ühestki inimesest või olukorrast, kogu aeg. Las ma küsin Sult ühe küsimuse. Võib-olla, loodetavasti, on Sinu kõrval või lähikonnas inimene või mitu, kes tekitavad Sinus praegu armastatud olemise tunde, kes panevad Sind ennast väga armastatu, imelise ja hoituna tundma. See on tõesti imeline tunne - olla armastatud, lihtsalt niisama, olla täielikult vastu võetud. Kui aga see, kellele Sa toetud, kes Sinus praegu seda imelist tunnet tekitab, ära võetaks, kas sa siis kukud või jääd püsti seisma?

Kui see juba on nii, et Sa armastad ennast ühegi tingimuseta, lubad endal täielikult olla selline, nagu sa praegu oled ja võtad ennast kogu oma olemisega vastu, siis ma õnnitlen Sind. Siis on Sulle osaks saanud kõige imelisem kingitus siin elus ja Sulle on kõik teed valla. Kui see veel nii ei ole, kui Sa tundsid ennast selles loos kas või natukenegi ära, siis...Kes iganes Sa seda teksti praegu loed, Sa oled väga väga imeline, just praegu. Mina tunnen seda ja Sinu sees on ka see tunne olemas. Võib-olla on lihtsalt vaja see üles äratada.

~Nele

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar