kolmapäev, 19. november 2014

Missugune on Sinu suhe oma kehaga?

Minuga juhtus mõnda aega tagasi üks kummaline lugu. Võib-olla Sa mäletad, et kirjutasin selles loos, kuidas minu suhe iseendaga liikus pikka aega ainult olen rahul ja ei ole rahul skaalal. Kirjutasin, kuidas nägin selle läbi ja hakkasin tasapisi endale armastust ja tunnustust andma, hoolimata sellest, kuidas hakkama sain või kas mul oli põhjust endaga rahul olla või mitte. Aga nüüd sellest kummalisest loost. Ma seisin ühel päeval peegli ees, vaatasin ennast ja tundsin armastust oma olemuse vastu, tundsin, et ma tõesti armastan ennast täpselt sellisena, nagu olen. Ja siis, ma vaatasin oma keha ja ma ei tundnud mitte midagi. See oli minu jaoks tõeline avastus. Ma vaatasin oma olemuse peale ja mu sees oli õrn armastus, aga ma vaatasin oma keha ja ma ei tundnud midagi. Järsku sain aru, et kannan oma keha justnagu puutükki kaasas. Vahepeal mulle meeldib mu keha, ma vaatan ennast ja tunnen, et olen ilus. Aga mõni päev ei tahaks üldse peegli poole vaadatagi, tunnen, et ma ei ole ilus. Mõnikord on keha energiat täis, terve ja mul on tõeliselt hea tema sees olla, aga teinekord on kuskilt valus, pinges või olen haige. Ja siis mulle mu keha ei meeldi. Niisiis, sellel hetkel peegli ees seistes sain aru, et kuigi olin enda meelest läbi näinud lõputu liikumise olen rahul-ei ole rahul skaalal oma olemuse osas, siis täpselt samamoodi liikusin ma endiselt sellel skaalal oma keha osas.

Missugune on Sinu suhe oma kehaga? Kas see on armastav ja hooliv või hurjutav ja nõudlik? Kas Sul üldse on mingi suhe oma kehaga? Oled Sa üldse märganud, et Sul on keha? Tõeliselt märganud, ma mõtlen. Mida Sa tunned, kui Sa oma keha vaatad? Ja mida Su keha võib tunda, kui Sa niimoodi tunned?

Võib-olla see jutt puudutab naisi rohkem kui mehi. Ma ei tea, ma ei ole kunagi mehe kehas elanud. Kõrvalt vaadates tundub, et meestel on palju vähem küsimusi ja rahulolematust oma keha osas. Tundub, et meeste kehadele on justkui vähem nõudmisi ja ettekirjutusi, missugune see peaks olema. Kurb või hoopis naljakas, aga tõepoolest on mingid nõudmised meie kehadele. Ja kes siis nõuab? Meie ise vist ikka nõuame. Kui me poleks näinud pilte modellidest või ideaalina välja pakutud kehadest, siis tunduks meie keha meile äkki isegi ilus, vaat et imelinegi? Minu arust on see küll imeline, et maailmas pole kahte ühesugust keha ja mulle on antud just minu keha, täiesti ainulaadne.

Tulles tagasi selle kummalise loo juurde, siis ma teadsin juba, kui hea tunne on ennast armastada, ja muidugi tahtsin teada, milline imeline tunne võiks veel olla tunda armastust oma keha vastu. Kes mind näinud on, võib nüüd muidugi mõelda, et mul pole raske armastada oma keha, kuna see on sale. Tegelikult on aga nii, et kuigi mul pole olnud soovi võtta kaalust alla, nagu paljudel naistel on, olen ka mina tihti tundnud, et on asju, mis mulle oma keha juures ei meeldi, mis võiks olemata olla või teistmoodi olla. On valusid, pingeid, hädasid - aistinguid, mida ei tahaks oma kehas kogeda. On seda, mis meeldib ja ikka nii palju seda, mis ei meeldi. Usun, et nii nagu meil kõigil.

Ometi kõige selle sees, keha karjub armastuse järele. Kui teda korraks vaadata, ausalt, ja kuulata, siis ta tõesti karjub. Keha vajab nii väga armastust, hoidmist, tähelepanu, tunnustust. Ja eriti need kohad, mis meile ei meeldi, on haiged või valusad, mille me tahaks maailma ja enda eest ära peita või maha vaikida. Need kohad vajavad nii palju armastust. Kuidas keha saakski olla terve ja rõõmus, kui ma aina kritiseerin, teen maha ja nõuan? Kuidas keha saakski olla terve ja rõõmus, kui ta pole kordagi tundnud, et teda armastatakse? Ta on nagu väike laps, kes teeb muudkui pahandust, et saada tähelepanu ja tunda, et teda märgatakse. Kui valutab siit või sealt, kuskil on pinge või midagi torkab esile, mis meile ei meeldi, siis keha lihtsalt küsib armastust.

Kuidas anda oma kehale armastust, kui see ka meile kogu aeg ja täienisti ei meeldi? Lihtsalt anda. Lihtsalt otsustada, et ma võin küll oma keha armastada. Kui mulle ka ei meeldi kõik, mida ma näen ja kogen oma kehas, kui ma võib-olla ei taha oma keha üldse vaadatagi. Ma võin otsustada anda talle armastust, kas või sellepärast, et ta on nii kurb ja üksik ja pole mitte kunagi tundnud ennast täiesti vastuvõetuna ja armastatuna. Ma võin talle anda armastust juba ainuüksi sellepärast, et ta on ikka veel minuga. Kõik, mis minu keha on läbi teinud, seda on tõeliselt palju ja see pole tema jaoks lihtsam olnud kui minu jaoks. Kõik need katsumused ning läbielamised ja ta on ikka veel minuga, valmis edasi minema, kõigeks valmis, kui ma talle ka tähelepanu ei pööra ja teda ei armasta, ta on ikka valmis ja minuga. See on küll päris imeline. Milline kingitus meile on antud keha näol ja milline õpetaja. Mina tunnen, et minu keha on selles elus olnud kindlasti mu suurim õpetaja. Ma olen olnud kurb ja vihane tema peale, aga ma olen õppinud nii tohutult palju ja olen talle tänulik. Kui ma annan oma kehale armastust ja tänu, siis keha vastab. Näiteks käib läbi keha väike värin või isegi suur värin või on lihtsalt nii kerge ja hea olla. See on tõeliselt imeline tunne.

Võib-olla Sa siiski tunned, et hoolimata kõigest Sa ei suuda oma kehale armastust anda. See on täiesti okei. See ongi alguses väga raske. Aga võib-olla Sa saad lubada oma kehal korraks lihtsalt olla? Nii et Sa ei nõua midagi, oota midagi, ei sea mingeid tingimusi või eesmärke, ei kritiseeri ja Su keha saab korraks lihtsalt olla. Täpselt sellisena nagu ta praegu on, ta lihtsalt on. Las keha puhkab korraks sellest maratonist ja võidujooksust, et olla ilus, et meeldida endale ja teistele, et olla täiesti pingevaba ja terve. Keha lihtsalt on ja on korraks vastu võetud. Mis tunne see on?

Ma ei ütle, et mina oleksin endale just täpselt sellise keha valinud, kui ma oleks saanud valida. Aga praegu ma tunnen iga päevaga oma keha vastu üha rohkem armastust. Ükskõik, missugune on minu keha praegu, mida ma olen temast varem arvanud või arvan praegu, ükskõik, mida arvavad teised, ükskõik, mida mu keha on pidanud läbi tegema või teeb praegu, ma saan lihtsalt anda talle armastust. Vat see on tõeline vabadus!

Väga tore on vaadata ennast peeglist, olla rahul sellega, mida ma näen, ja tunda, et olen ilus. Aga veel toredam, täitsa imeline kohe, on vaadata oma keha ja tunda armastust.

~Nele

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar