kolmapäev, 10. detsember 2014

Kui ma luban valul olla...

Kui ma luban valul ja kurbusel enda sees olla, siis see on tõeliselt valus, tundub, et valu on nii suur ja ei mahu minu sisse äragi. Kui ma luban valul olla, siis see on ebamugav, ma ei taha ju valus olla, ma tahan olla rõõmus. See on tõeline katsumus - olla oma valus, kui valu põletab. Aga valu põletab puhtaks. Nüüd ma tean, et valu põletab puhtaks, sest ma luban oma valul olla. Varem ma ei lubanud. Mina olen loomult väga optimistlik ja rõõmsameelne inimene, nii nagu neid ikka kohata võib: nägu enamasti naerul, aga sees peidus võib olla suur kurbus. Meis kõigis on kurbust ja valu, aga mulle tundub, et neil väga rõõmsameelsetel inimestel on ehk raskem oma kurbusega kontaktis olla, tundub ju, et peaks ikkagi olema positiivne. Minul on küll raske olnud oma kurbusega kontaktis olla. Kuidas on Sinuga? Kas Sa lubad oma valul olla? Kas Sa lubad endal olla kurb, kui Sa oled kurb?

Kui ma ei luba valul olla, eitan seda, surun maha ja täidan oma päeva kõiksugu tegevustega, lihtsalt selleks, et valu mitte tunda, siis valu on ikka olemas. Valu on hinges ja mul on rinnus raske olla. Valu võib siis minna kehasse - valu on kurgus, seljas, jalas, kõhus või kuskil mujal. Valu muudkui närib ja närib minu sees. Siis ma olen kogu aeg vaikselt nukrameelne või hoopis punnitatult rõõmus. Valu on paisu taga kinni ja mina suisa plahvatusohtlik - kui keegi puutub kogemata minu valusat punkti, võin iga hetk nutma puhkeda või olla ärritunud, teha kellelegi haiget. Kui ma ei luba valul olla, siis valu ei kavatse kuhugi minna. Valu istub, ootab ja muudkui valutab vaikselt. Tema eest ei saa peitu pugeda, sest ta on minu sees. Tema näeb läbi kõik tehtult head ja rõõmsad näod ning muudkui ootab ja valutab. Kui ma ei luba valul olla, kui valu tuleb, siis pärast on raskem lubada valul olla. Minul on kogemus valuga, mis oli nii suur, et ma ei olnud valmis seda vastu võtma. Ja siis, kui ma olin valmis, aastaid hiljem, ja tahtsin nutta, siis ei tulnud enam pisaraid. Palju raskem on nutta pisarateta ja hiljem kui kohe ja pisaratega. Aastaid hiljem oma valuga kontakti leida on raskem kui kohe praegu, mil valu tekib.

Kui ma luban valul olla, siis teen seda niimoodi: ma luban oma valul ja kurbusel enda seest üles kerkida, täielikult. Luban kõigel välja tulla, mis sealt välja tahab tulla ja hingan. Mul on palju valusaid mõtteid, aga ma ei lähe nendega kaasa. Kui ma lähen mõtetega kaasa, siis ei saa valu vabaneda, sest oma mõtetega ma toodan seda muudkui juurde ja selle asemel, et olla kohal oma kurbuses, olen oma peas - muudkui keerutan mõttes seda, mis oli, on ja tuleb, mängin läbi valusaid läbielamisi ja punun ennast üha enam ohvrirolli sisse. Kui ma luban valul olla, siis ma lasen lahti mõtted, kui need tulevad, ja keskendun täielikult oma kehale. Mida ma tunnen oma kehas? Kus valu asub? Tajun kogu oma kehaga, kuidas ta põletab. Tajun valu oma kehas, see on küll emotsionaalne, aga võib vahel olla nii suur, et on täitsa füüsiliselt tuntav. Märkan, mis minu sees toimub ja muudkui hingan, sügavalt. Hingan otse valu keskmesse ja alistun täielikult sellele tundele, mis minu sees on. Hingan sinna oma kehas, kus on kõige raskem ja valusam. Luban valul võtta võimust ja luban sellel tundel teha endaga seda, mida iganes ta teha tahab. Mina lihtsalt jälgin, mida ta teeb, ja võtan kõik vastu. Siis saab valu täielikult avaneda ja ma näen, mis on valu sees tegelikult. Mis seal on, valu sees? Mis seal on, kui Sa lähed sügavale valu põhja ja põhjast läbigi? Mis sealt veel esile kerkib? On see viha, hirm, mõni teine valu või midagi muud? Ja mis on päris põhjas, kui Sa lähed läbi kõigist neist tunnetest, mis veel esile kerkivad? Mina olen läinud sügavale valu põhja, mitte ainult selleks, et puhastuda, vaid juba sellepärast, et ma olen tahtnud teada - mis seal on, sügaval valu põhjas? Tead, seal päris sügaval põhjas ei olegi enam valu. Seal on hoopis väga ilus ja rahulik. Seda tõesti tasub vaatama minna, mis seal on.

Lubamine endal valus olla on suur julgustükk. Täielikult valule alistumine ja kõigele sellele otsa vaatamine, mis minu seest üles kerkib, võib olla väga hirmutav. Mina kartsin seda pikka aega, ma lihtsalt ei olnud veel valmis sellega silmitsi seisma. Nüüd ma tean, et palju raskem on valukoormat endaga vaikselt kaasas kanda. Praegu kui ma kogen valu, siis ma võtan aja, et olla oma valuga ja minna selle sisse, hingata oma kurbuse sees ja võtta vastu kõik, mis sealt tuleb. Ma tean, et see kõik on nagunii minus olemas, kannan seda kogu aeg endaga kaasas, kui ma ka pööran pilgu ära ja ei vaata. Las ta siis tuleb välja ja näitab ennast. Kui ma luban tal olla, siis põletab rinnus hirmsal kombel, aga ma saan puhtaks. Ma ei pea enam seda valu kaasas kandma. Ma saan puhtaks ja vabaks.

Kas Sinu sees on praegu valu, mis vaikselt närib? Või kurbus, mis tahab paisu tagant välja pääseda, aga Sa ei luba, sest see on liiga suur ja Sa püüad ikka rõõmsat nägu teha? Rõõmus võib olla ja ma olen nõus, et rõõmuga on elus kergem edasi liikuda kui kurbusega. Aga raske on olla südamest rõõmus, kui ees on kinnihoitud valu. See on Sinu valu. Võta ta vastu, leia kontakt temaga. Las ta väljendab ennast - olgu see siis karjudes, nuttes, nuuksudes või mis iganes moel, mis Sinule vajalik. Kuula oma valu ära, kuula ta päris lõpuni ära. Hinga ja luba tal olla, luba endal olla temaga. Võib-olla Sa saad siis selle koorma maha panna? Kas Sul on veel seda valu vaja? Võib ta nüüd minna? Kui Sina hoiad valu kinni, siis hoiab valu Sind kinni. Kui Sa valu vabaks lased, siis võib-olla saad teha oma elus midagi, mida pole siiani saanud, liikuda edasi sinnapoole, kuhu pole senini teed leidnud. Võib-olla hoiab valu Sind praegu kinni ja Sa isegi ei tea, kuidas täpselt ja mis oleks veel võimalik ilma temata. 

Kahjuks on nii, et ainult soovist valu maha panna ei piisa. Ta tahab ennem sõna saada ja väljendada kõik, mis tal väljendada on. Võib-olla Sa oled nüüd valmis andma talle sõna? Võib-olla, kui Sa oled järgmine kord kurb või oled praegu kurb, Sa julged lubada kurbusel olla ja täielikult selle sisse minna, hingata oma kurbusesse ja võtta ta vastu. Äkki Sa oled valmis lihtsalt katsetama seekord niipidi. Kui Sa oled nii julge ja lähed sinna põhja, päris sügavale põhja välja, siis Sinu valu võib olla hoopis kingitus - vabanemine, kergus, vaikus ja armastus.

~Nele

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar