teisipäev, 2. detsember 2014

Mis on Sinu südame unistus?

Mis on Sinu sügavaim unistus praegu? Mis on see, mille täitumist Sa kõige enam ihkad ja oma ellu soovid? Kas Sa usud, et selle unistuse täitumine on päriselt võimalik ja kas Sa tegutsed selle nimel?

Räägin Sulle loo endast. Minul oli kunagi suur unistus ja kindel teadmine, et minust saab psühholoog. Mul oli nägemus endast psühholoogina ja olin täiesti kindel, et see on minu tee. Muidugi olin väga õnnelik, kui sain pärast keskkooli lõppu soovitud erialale ülikooli sisse. Aga kõik ei kukkunud välja hoopiski nii, nagu mina unistanud olin. Äkitselt või hoopis tasapisi hiilides saabus minu jaoks väga keeruline aeg. Tundsin, et ma ei saa endagagi hakkama, rääkimata siis veel teiste aitamisest. Minu usk tavapsühholoogiasse kahanes, mina ei saanud sellest abi. Tundsin, et akadeemilise psühholoogia formaat kammitses mind üha enam ja üks hetk ma lihtsalt ei saanud enam aru, mida seal teen. Kuna see oli minu jaoks tõeliselt raske aeg, siis oli mul väga vaja uut unistust, et pinnal püsida ja oma elule siht leida. Oma uueks unistuseks valisin lasteaiaõpetaja ameti. Sellel ajal ma ei olnud oma südamega kontaktis ja ei julgenud kõige sügavamale enda sisse vaadata, et küsida: mida ma päriselt tahan? Niisiis lihtsalt valisin lasteaiaõpetaja tee, sest lastega tegeleda on mulle alati meeldinud. Õppisin seda ülikoolis ja asusin õpetajana tööle. Jõudsin lasteaias töötada üsna lühikest aega, kui minu sisemus hakkas vaikselt märku andma, et see vist pole ikkagi see. Muidugi üritasin ennast ümber veenda, et seda ma ju tahtsin, see oli minu unistus, ja natukeseks ajaks see isegi õnnestus. Aga asjad ei sujunud ja ma ei olnud õnnelik. Üks hetk ei andnud seda häält enam enda sees maha suruda, mis juba karjus: appi, ma ei taha ju seda! Seisin kõige selle keskel, mida olin ette kujutanud oma unistusena, ja sain aru, et see oli hirmuunistus. See oli üks väga turvaline ja kindel unistus, millest ma teadsin, et täidan selle kindlasti. Mul ei olnud vaja karta läbikukkumist või ebakindlust. Seda unistust valides teadsin, et saan hakkama ja täidan selle, aga see ei olnud mu südame unistus ja ma ei olnud õnnelik.

Siis ma otsustasin lõpetada enda veenmise ja kuulata oma südant: mis on see, mida ma päriselt teha tahan? Vastus oli: inimesi aidata. Ja see oli täpselt see põhjus, miks ma psühholoogiat õppima läksin. Teadsin nüüd, et tuleb teha suunamuutus ja liikuda oma tõelise unistuse suunas, aga see ei olnud alguses lihtne. Miski minus ütles, et ma ikka ei saa. Seisin nagu seina taga ja ei pääsenud sealt läbi - tean, mida teha tahan, aga ei saa. Kohtusin siis ühe väga toreda inimesega, kellelt palusin abi: tahan teha seda, mis mulle meeldib, aga tunnen, et ei saa. Tema küsis, mis mind takistab. Tõin välja mitmeid põhjuseid, peamiselt turvatunde puudumise ja majandusliku ebakindluse. Tema ütles:"Ahah, et siis hirm." Üritasin vastu vaidlema hakata, aga sain aru, et tõepoolest taandus kõik hirmule. Mul oli lihtsalt väga suur hirm ebakindluse, teiste arvamuse ja läbikukkumise ees. Kui tihti jääb meie unistuse täitmine pelgalt hirmu taha? Hirm mitte õnnestuda võib olla nii suur, et me isegi ei proovi. Ja kui palju imelisi südamest sündinud asju võib jääda selle pärast juhtumata, et meil lihtsalt oli hirm?

Mõtle korraks oma unistusele. Kas see on see, mida Sa tõeliselt ja kogu südamest soovid? On see Sinu tõeline unistus või selle vähendatud koopia, turvalisem ja kättesaadavam asendus, sest tundub, et päris unistus on liiga kaugel või liiga suur? Ja palun mõtle korraks ka sellele, kas see ikkagi on Sinu unistus. Või kuulub see kellelegi teisele? Mina avastasin, et suur osa minu õpetaja-unistusest kuulus kellelegi teisele. Võib-olla Sa võtsid üle kellegi teise ootused Sinule ja muutsid selle oma unistuseks? Väga tihti on need meie vanemate ootused, mille enda unistusteks võtame. Või on hoopis ühiskondlikud ootused - kuidas peaksime olema ja mida saavutama. Kurb lugu on see, et kui täidame kellegi teise või oma hirmul mina unistusi, siis me ei saa tõeliselt õnnelikud olla. Kas selle, millest Sa praegu unistad, täitumine tooks Sulle päriselt rahu ja rõõmu hinge? Miks Sa soovid, et see unistus täitub?

Kas Sa veenad ennast, et Sinu unistus on reaalne või tõmbad ennast tagasi, mõeldes, et unistada ju võib, aga seda ei juhtu nagunii? Kui palju Sa päriselt usud oma unistusse ja selle täitumisse? Mõnikord võib unistus olla nii suur, et see hirmutab kõvasti, meelitab ja hirmutab samal ajal. Ja siis on veel teised inimesed, kes võivad kõrvalt vaadates öelda, et Sa oled hull või lihtsalt naiivne, kui oma unistuse suunas liigud. Mina tean, et kõik minu lähedased ei usu minu unistustesse, aga mina tahan käia oma teed ja olla õnnelik. Ma tahan olla õnnelik ja rahus, sest siis on mul endal hea olla ja on, mida teistele anda, ka neile, kes minu unistustesse ei usu. Ja ei peagi uskuma. Mitte keegi peale minu ei pea uskuma. Piisab sellest kui mina usun, kogu oma südamega.

Siiski, kõik unistused ei täitu. Ja kõik unistused ei peagi täituma. Mina olen oma elus unistanud väga palju ja nii palju sellest pole täitunud. Ma olen tänulik, et  nii on olnud. See ei olnud minu tee, see ei olnud mulle vajalik. Mulle tundub, et kui meie unistus ei täitu, siis võib sellel olla kolm põhjust. Esiteks, see ei ole meile vajalik. Teiseks, see on meile küll vajalik, aga mitte praegu. Aeg pole õige, aeg ei ole veel küps. Kolmandaks, see on meile vajalik ja aeg on küps, aga me ei usu sisimas, et oleme seda väärt või et see on reaalne. Sellest, kuidas tekib tunne, et ma olen tõeliselt väärt seda imelist asja oma elus kogema, ja kuidas see on seotud valmisolekuga seda imet oma ellu vastu võtta, kirjutasin lähemalt siin. Võib olla nii, et unistus on siin samas ukse taga, suisa koputab uksele ja kuigi me väga soovime selle täitumist, ei ole me siiski valmis seda vastu võtma, sest sügaval meie sees on veendumus, et see on natuke liiga hea, et olla tõsi või liiga hea, et olla tõsi meie jaoks, täpselt sellisena nagu praegu oleme. Mida siis teha, kui unistus ei täitu? Ja milline neist kolmest kehtib minu unistuse kohta? Mina katsun hoida usku endasse ja oma unistustesse - tunnet, et ma olen tõeliselt väärt ja see ime on reaalne. Ülejäänud on usaldus. Kas see on meie jaoks vajalik ja millal see on vajalik, see on usaldus.

Minu elus ei ole praegu kõik pealtnäha nii kindel ja turvaline kui siis, kui ma täitsin oma väga turvalist, aga hirmuunistust. Aga ma olen põnevil ja õnnelik. Mu silmad säravad, kui teen seda, mis mulle tõeliselt meeldib ja mida mina olen siia tegema tulnud. Olen õnnelik ja tänulik, kui saan anda seda, mida minul on anda. Mulle tundub, et unistusel, kui see on minu jaoks määratud, on väga tugev jõud. See kannab paljustki läbi. 

Palun, ära lõpeta unistamist. Maailmal on Sinu unistusi vaja, Sinu sügavamaid südame unistusi, mille läbi Sina võid imet teha.

~Nele

1 kommentaar:

  1. Täpselt neid mõtteid oli mu tänasesse päeva vaja! Aitäh, Nele!

    VastaKustuta