neljapäev, 3. märts 2016

Lõdvestumine igapäevaelus

Meie kehadesse tekitavad pingeid meelemustrid - sissetallatud harjumuspärased ja alateadlikud mõtterajad, mida ise märgatagi ei pruugi. Kui sul on peas muremõte või sees hirm, siis tõmbub keha pingesse ja hoiab seda pingeasendit. Nii võivad muremõtetest tekkida kehasse pingesolekumustrid - kehaasendid, mis tekivad justkui automaatselt ja mida sa tähelegi ei pane. Keha võib niimoodi õppida ennast pinges hoidma ka neil hetkedel, kui sa otseselt muret või hirmu ei tunne, pingeasend tekib harjumusest. Näiteks vaatad rahulikult telekat või sööd laua taga ja järsku avastad, et hoiad oma keha mingil moel pinges. Või sa ei tabagi pinges hoidmise hetke ja lihtsalt avastad korraga, kui palju pingeid on su õlgades, kaelas, seljas, kätes, kõhus või kus iganes mujal.

Lõdvestumine on usaldamine. Meie automaatne teadvustamata mõtlemine toodab päev otsa nii palju hirmu- ja muremõtteid, et see hoiab meid tohutult pinges. Nii raske on usaldada tulevikku, lihtsalt usaldada, et kõik saab mingilgi moel korras ja hästi olema ja me ei pea iga oma eluhetke pärast muretsema, kuidas see välja kukub. Kui sa ei suuda usaldada mõtte kaudu, siis saad õppida usaldama keha kaudu. Sa saad õppida oma keha teadlikult lõdvestama. Kui su keha on üleni lõdvestunud, siis oled automaatselt ka usalduses. Suudad rahulikult ja lõdvestunult oma elu erinevaid sündmusi vastu võtta ja ei muretse nii palju.

Siin on üks lihtne harjutus, mille järjekindlal tegemisel saad õppida tasapisi oma keha teadlikult lõdvestama ja looma oma meelde ja kehasse täiesti uutmoodi, lõdvestumise ja usaldamise mustrit. Kuna see harjutus nõuab fookuse hoidmist kehal ja seega aitab kaasa mõttevaikuse hoidmisele enda peas, siis saad seda kasutada ka meditatiivse praktikana. Eriti võib see sulle sobida juhul, kui sa ei suuda üheski istuvas asendis mediteerida (kui ka nt lihtsalt toolil istudes on kehal kuskilt ebamugav olla) või tavaline hingamise jälgimise meditatsioon tundub hüpliku meele tõttu võimatu ja ärritav.

Leia vaikne aeg ja koht ning heida pikali. Võid olla voodis või kui su alaseljale ei sobi jalad sirgelt olla, siis ole põrandal matil ja toeta jalad põlvest kõverdatuna täisnurkselt (pigem natuke madalamale kui kõrgemale, et kehal oleks mugav olla) toolile või diivanile. Kui kaelal on nii mugavam, säti pea alla ka padi. Kasuta kõiki vahendeid (muusika, tekk, küünlad), mida tunned, et vajad täielikuks lõõgastumiseks. See on sinu hetk. Sellel mõnusal harjutusel on ka üks väike reegel - nimelt selleks mõnekümneks minutiks unusta ära kõik oma mured ja elus toimuv. Lepi endaga kokku, et võid küll pool tunnikest olla nii, et ei mõtle ühegi oma elu asjaolu peale ja iseäranis lubad endal mitte mõelda nende asjade peale, mis tunduvad üliolulised ja justkui vajavad kogu aeg sinu tähelepanu.

Edasi on kaks varianti, kuidas harjutust teha. Üks variant on minna hingama läbi oma erinevate kehaosade ja pinges kohtade. Alustad nt jalalabadest: hoiad tähelepanu jalalabadel ja hingad justkui nende kaudu rahulikult sisse ja välja. Kui tahad, siis mitu korda. Sealt liigud edasi ülespoole ja hingad läbi kogu keha või just need kohad, mis on eriti pinges. Joogaõpetus ütleb, et seal kus on sinu tähelepanu, on sinu eluenergia. Enamasti on meie energia peas, mõtlemises. Nüüd saad teadliku hingamise kaudu liigutada energia oma kehas just täpselt sinna, kuhu vajad. Läbi pinges koha hingates võid tajuda, kuidas see muutub soojaks, suriseb või miski hakkab seal sees nagu liikuma - energia hakkab liikuma ja pinge või isegi valu saab vabaneda. Ja selleks piisab ainult hingamisest läbi selle koha. Kui mõte tuleb vahele, siis too lihtsalt leebelt tähelepanu sellele kehaosale tagasi, kus pooleli jäi. Mõttevaikus ja rahulik hingamine aitavad ka lõdvestumisele kaasa. Kui teed seda harjutust samal ajal mõtteid mõlgutades, siis tõenäoliselt sa lõdvestumist ei koge.

Kui sa ei saa päris täpselt aru, kuidas läbi teatud kehaosa hingata (et mis mõttes ma hingan läbi jalalaba, kui tegelikult hingan ju ikka läbi nina) ja see segab harjutuse tegemist, siis võid katsetada ka nii, et lihtsalt hoiad kogu oma tähelepanu sellel punktil kehas, mida soovid lõdvestada ja samal ajal kui hoiad fookust seal, hingad rahulikult sisse ja välja. Võib juhtuda, et sinu hingamine on alguses pealiskaudne ja lühike ning see võib sind segada. Kui nii on, siis saad harjutuse tegemist alustada järgnevalt. Kui oled pikali heitnud, kuula paar minutit oma hingamist - taju, kuidas sissehingates kerkib rinnak ja väljahingates vajub kõht allapoole. Kuula niimoodi nt 6 hingamist. Kui sul on raske tähelepanu hoida, siis aseta üks käsi rinnakule ja teine alakõhule. Siis liigu edasi kehaosadest läbihingamise juurde. Kui ka läbi kehaosade hingates tunned vahepeal, et hingamine on ebamugavalt lühike, siis saad jälle korraks kõhtu ja rinnakut kuulama minna. Tähtis on kogu harjutuse ajal hingata vabalt, mitte survestada oma hingamist pikemaks. Seda pole vajagi, sest hingamine muutub pikemaks ja sügavamaks pelgalt sellest, kui teda lihtsalt jälgid ja kuulad. Kui harjutust teed, siis katsu teadlikult lõdvaks lasta kogu oma keha, vaata, ega kuskil (nt kaelas või näolihastes) ei ole pinget, kui sa hingad.

Teine variant on minna lõdvestuma nii, et sissehingates pingutad korra vastavat lihast (nt paned käe rusikasse või pingutad säärelihast) ja välja hingates lõdvestad täielikult. Ja taaskord niimoodi kogu keha läbi käia. Selle variandi miinuseks on see, et kõiki kehapunkte sa ei saa pingutada (no katsu nt oma põlveõndlaid või kõrvu pingutada :)). Aga energia võib olla kinni jäänud just sellistes kohtades, mida ei saa pingutada, et siis lõdvestada. Aga juhul kui sulle mingil põhjusel ei sobi kehaosadest läbi hingata, siis saad seda varianti võimaluste piires katsetada. Mõlema variandi puhul on oluline, et sul on mugav ja hea olla. Kui hingamises või kehas on mingilgi moel ebamugav või tunned, et midagi ei sobi, siis jõuga teha pole eriti hea mõte. Kuula oma keha. Keha ütleb sulle, kas see harjutus sobib talle.

Selle harjutuse sooritamine aitab sul lisaks keha ühekordsele lõdvestamisele hakata märkama argitegevustes, millal hoiad keha pinges ja millal on see lõdvestunud. Siis saad ka tegevuses olles oma erinevaid kehaosasid kas kergelt raputades või hingamise kaudu lõdvestada. Pikali täislõdvestust tehes on lihtsam ka muul ajal pinget märgata ja lõdvestada. Aga kui sa ei leia pikaks lõdvestuseks aega, võid võimalikult tihti jooksvalt päeva keskel võtta minuti või kaks, et jalgu-käsi ning ülejäänud kehagi raputada või liigutada viisil, et see saab korraks lõdvestuda. Võid võtta hetke, et hingata läbi nende kohtade, mis on eriti pinges. Kui sulle ei tule meelde, et seda võiks teha, siis üks kaval nipp on panna endale nähtavasse kohta silt "Lõdvestu!" või muu tekstiga. Nii kui silti näed, saad oma kehast teadlikuks ja märkad, mida keha teeb - on ta pinges või mõnusasti lõdvestunud.

Lõdvestumine on üks imeline oskus, mille õppimisele tasub aega pühendada. Kui järjekindlalt harjutad, siis üks hetk võid kogeda, et suudad ka pingelises olukorras lõdvestunuks jääda. Ükskõik, mis elus juhtub, sinu vastuseks sellele võib olla lõdvestumine. Kui su keha on lõdvestunud, on ka mõte pingevaba. Nii võid avastada, et olukorras, kus varem oleksid muretsenud, analüüsinud, planeerinud ja ennast pingesse ajanud ilma et sellest mingit tolku oleks, suudad nüüd hoopis muretult lõdvestuda ja lihtsalt elu vastu võtta nii, nagu elu parasjagu sünnib.

Mõnusat harjutamist ja hingamise teel oma eluenergia juhtimist sinna, kuhu soovid ja vajad! Sinu keha on sulle väga tänulik.

~Nele

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar